Mis siis, et koristaja... aga v2hemalt k6rgharidusega!

Mnjah... tervelt 5 p2eva olen saanud tunda seda k6rgharidusega koristaja tunnet. Ytlen ausalt, ma ei tunne ennast v2ga eriliselt, siiski on see k6vasti parem tunne kui olla k6rgelt haritud viinamarjapookija (v6i mida iganes me ka seal viinamarjav2ljadel tegema ei pidanud :D). Nyyd on meil v2hemalt auto, mida v6ime vabalt ka oma 2ran2gemise j2rgi kasutada.

Pyhap2eval otsustasime pisut turisti m2ngida. P2rast hommikust t66d pakkisime v2ikese piknikukuoti ja suundusime Kerli ja Joeliga l6unasse imepisikese linna Augusta poole. Tahtsime minna vaalasid vaatama, kuna enne l6unapoolkera suve algust liiguvad vaalad India ookeanist l6una poole kylmematesse vetesse. Kahjuks oli aga see kontor suletud ja vaalad j2id sel korral n2gemata. Kyll k2isime aga Austraalia k6ige edelapoolsemas nurgas, kus asus riigi k6ige k6rgem tuletorn, pyhendatud maailma k6ikidele meremeestele. Samas kohas kohtuvad ka kaks ookeani: India ookean ja L6una-J22meri. Suured nimed, eks ;) P2rast v2ikest piknikku rannas v6tsime suuna taas MR poole, aga valisime selleks pisut teise tee, et kylastada ka yhte paljudest koobastest, mis on siin piirkonnas v2ga populaaseteks turismiatraktsioonideks. Otsustasime Lake Cave'i kasuks, kuigi keegi meist ei teadnud, mida oodata. Kolmveerandtunnise giidiga tuuri eest pidi igayks meist v2lja k2ima 20AUD (pisut v2hem kui 200EEK), mis tundus esialgu pisut palju olevat. Meid viidi j2rskudest treppidest 56 meetrit maa alla, kust avanes meile ainulaadne pilt tuhandete aastate vanustest moodustistest, mill n2gemine oli kordi rohkem v22rt kui see 20 dollarit.

T66p2vad ei ole meil v2ga pikad, t2na tgime pisut ala 8 tunni t66d, mis on siiani k6ige rohkem olnud. Sellep2rast saamegi nyyd p2rast t66d v6i l6unapausi ajal n2iteks rannas peesitada. Ahjaa, t2na algas suvi ka, niiet meil l2heb ainult soojemaks. J6ulud on meil sydasuvel, mis on omaette naljakas! Aga tegelikult igatsen pisut Eesti talve ja lumist j6uluaega.

Eks n2is, kuhu meie v2ike Ford meid j2rgmisel n2dalavhetusel viib, see turistiteema on p2ris p6nev!

kui tuul puhub, siis on kylm!

Karen ytles, et ma ei kirjuta yldse. Iseenesest on ju kirjutada, aga pole m6tet Karenit korrata v6i temal mind. Vahepeal on asju juhtunud. me nyyd t66tame koristusfirmas, koristame Nurgabaari ja hotelli ja pubi ja puhkemajakesi, mis on v2ga ilusad. Aga k6igest sellest on Karen juba kirjutanud. Ta on meil nyyd k6rgharidusega koristaja. :) Aga me oleme v2ga rahul. hommikul saame tunnikese kauem magada, st 2rkame 6.40 vms ja vabad oleme ka ysna varakult, liigagi. Tahaks tood teha, mitte niisama logeleda, ma pean k2sile v6tma teise too otsimise, millega aega sisustada. Meil on nyyd firmaauto ka, oh seda 6nnistust!:)

Eile k2isime pyhap2eva puhul Augustas ja yhes koopas, aga sellest r22gib Karen l2hemalt, kui ta jooksmast tuleb. Jaa... ta on meil siin tublike! T2na k2isime peale tood rannas, paar tundi olime, siis hakkas tuul puhuma ja hakkas kylm... loogiline ju!:) Aga enne randa minekut k2isime Blue Ginger's, see on v2ga hea orgaanilise-toidu-pood. Sealt ostsime kiirkaerahelbeid ja leiba... like Germany! t2itsa hea oli...puder oli super... no t6esti, milline r66m oli seda syya! koos liiga magusa maasika toormoosiga made by Kerli. Muide, Travis pani mulle uue nime, h22ldus on Kiirli. See pidavat seksikas nimi olema... juhhei:D

Aga mitte sellest ei tahnud ma r22kida... tahtsin r22kida hoopis tundest, mis on mind juba paar p2eva vaevanud. Sel tundel ei ole nime, see on segavereline tunne. Tavaliselt tuleb see siis, kui ma tahan midagi enda jaoks tavalist teha. Kellelegi helistada v6i kuhugi minna, tuttavasse kohta. Aga ei saa... sest ilmselt on kell sel kellelgi liiga vara ja ilmselt siit Suudlevaid Tudengeid otsida on raske. Ja siis tuleb see k6lav 'Hallooo' mu peas... Sa oled Austraalias... sul on siin p2ike ja soe ja seiklused ja hiiglama hea olla. Ja kui sa tahad tuttavasse kohta minna, siis mine Coles'i (suur toidupood), see peaks piisavalt tuttav olema:) Selle tunde nimi ei ole koduigatsus... see on meil k6igil juba olnud ja see on teistsugune. Kas selline tunne nagu rutiiniigatus on ka olemas? 2kki on mul see?

Aga hea uudis on veel see, et sain oma pangaasjad l6puks korda ja pangakaardi aktiveeritud ja saan raha kulutada nagu hiidpanda. Kell on praegu 21.16 ja on 6ige aeg oma emmele helistadaja kysida, kuidas Hugol arsti juures l2ks, sest see on juba 3 kord kahe n2dala jooksul ja mul hakkavad hallid juuksekarvad varsti v2lja paistma. Tsau-pakaa!

Igavus tapab

Nyyd on kyll juba piinlikult pikk aeg viimasest postitusest moodas. Katsun ennast tulevikus parandada.

Kell on kohe pool 7 6htul ja v2ljas on ikka veel 30 kraadi sooja. Tegelikult oli alles eile yks esimesi p2ikesepaistelisi p2evi yle pika aja, viimati v6isime p2ikest nautida kaks n2dalat tagasi. Vahepeal on olnud vaid vihma ja tormi ja 2ikest, mis on ka yks p6hjustest, miks meie toomoraal n6nda madalale on langenud. Reedel andsime kontorisse teada, et sel n2dalal oleme viimaseid p2evi viinamarjaistanduses tool. Coral (mingi suuremat sorti boss) sai aga suht kurjaks selle peale, sest lepingus oli kirjas, et peame tootama v2hemalt kolm kuud. Aga ausalt oeldes mind see eriti ei k6iguta, sest uus, inimlikum ja tasuvam too ootab ja kolme kuu p2rast olen ma sellest pisikesest igavast linnast nagunii l2inud. Selle toobyroo nimi, mille all me tootame, on Labour Solutions (tooj6u lahendused), nimetasime selle ymber aga Slaveour Solutions'iks (slave - ori). Ma usun, et se rohkem kommentaare ei vaja.

N2dalavahetustel me tavaliselt kodus ei passi. Eelmisel n2dalavahetusel s6itsime linnast pisut v2lja - metsa, mis n2gi v2lja nagu muinasjutumets. Tegelikult oli tegemist Karripuu metsaga (Karri forest), mis on ainulaadne maailmas. Puud kasvavad kuni 90 meetrit k6rgeks ja on hinnatud puiduga, mist6ttu on seda ainulaadset metsa ka v2heks j22nud. Nyyd on see looduskaitse all ja omaette vaatamisv22rsus. Ja kuna meie Kerliga polnud ka k2ngurusid n2inud (tegelikult mina olin, aga ainult surnud k2ngurusid), siis v6ttis Travis endale sydameasjaks meile k2ngurusid n2idata.

Sel n2dalavahetusel oli Travi synnip2ev, mida ta t2histas s6pradega Perthis. Meil oli aga hea v6imalus samal ajal tema aeda tuunida, mis tuli p2ris h2sti v2lja. Laup2eva 6htul oli meie juures v2ike istumine, kutsusime m6ned toredad inimesed meie viimasest hostelist kylla. Joel, kaks itaalia kutti ja yhe inglise tydruku. Inglane Georgia tegi ka mulle k6igi aegade suurima komplimendi: ta ytles, et tal hakkab h2bi, kui h2sti ma inglise keelt r22gin. Kui me esimest korda kohtusime, siis arvas ta, et ma olen ameeriklane. Yhe korra on mulle pakutud, et ma v6iks iirlane olla.

Pyhap2eval tegime 6iget Eesti kartulisalatit ja Napoleoni kooki. Meie suureks yllatuseks leidsime yhest pisikesest poest ka korralikku musta leiba. Leivameister oli kusjuures taanlane. On kuulda, et hapukoorega pidavat v2ljamaal raskusi olema... siin mitte, poeriiulil t2itsa olemas.

R22kides soogist, siis n2dala sees on meie p2eva tipphetked ainult soomised. Tool ootame suitsupausi, sest siis saab puhata ja osa oma l6unast 2ra syya, p2rast seda ootame l6unat, kui saab j2lle syya. 6htul pole kodus peale teleka vaatamise midagi muud teha, p2eva tipphetk on 6htusook, mida Trav plaanib pool p2eva ette. Eks see olegi yks p6hjustest, miks ma praegu nii v2he blogisse kirjutan, et siin lihtsalt n2dala sees ei toimu mitte midagi p6nevat. Sellep2rast tunnen ka pisut backpackersis elamisest puudust, seal on alati l6bus.

Ah, yks asi veel... olen nyyd paar korda autoga ka s6itnud, mis pole yldse hull. Jalak2ija on palju ohtlikum olla, sest yle tee minnes vaatame automaatselt valele poole. Autot meil veel pole ja ostuplaanid on pisut tagaplaanile j22nud, sest uuest tookohast saame ka auto kasutada... jeiii :D

Sel n2dalal on aind h2id ilmasid oodata, seega homme l2hme randa :P j2lle snorgeldama!!! Mega!

Teine na'dal Margaret Riveris.

Nu'u'd on sellest omajagu aega mo'o'das, kui ma viimati kirjutasin. Vahepeal on juhtunud palju. Oleme juba kaks korda kolinud ja loodetavasti ja'a'me praegusesse elukohta pisut kauemaks, kui vaid na'dalaks. Meie esimene o'o'maja MR'is oli paras jubedus. Elasime kuuekesi tikutopsi suuruses toas, maksime u'he voodikoha eest hingehinda ehk 150 dollarit na'dalas (u 1500 EEK), mis oli ilmselgelt u'lemakstud. Meie ja'rgmiseks peatuspaigaks sai kordi ilusam hostel ku'mneid kordi toredamate inimestega - Margaret River Lodge. Meil onnestus saada neljane tuba peaaegu sama hinna eest nagu eelmises kuueses.

Siiski on backpackersid siin u'lehinnatud, seega jatkasime otsimist. Ja nagu tellitult, kohtusime laupa'eval pubis Travisega. Siis me veel ei teadnud, et me tema uuteks majanaabriteks hakkame, aga pa'rast paari koosveedetud pa'eva rannas snorgeldades ja tema juures grillides arvas Travis, et meie (mina ja Kerli) oleks talle sobivad u'u'rilised. Niisiis kolisimegi kolmapa'eval sisse. Maksame na'dalas vaid pool hosteli hinnast. Enamgi veel - detsembri alguses hakkame tema koristusfirmas to'o'le, saame paremat palka ja ka to'o'auto. Senikaua peame vastu pidama viinamarjaistanduses, mis t6siselt sakib. Joel oli meie kolimisega enam-va'hem pa'ri. Ta'na la'hme vaatama talle u'hte tuba mingis eramajas, kuigi parema meelega ja'a'ks Joel ilmselt hostelisse, kus on l6busam ja ka keelepraktika parem.

Kaks na'dalat MR's on mo'o'dunud ruttu. Enamus kohti on juba tuttavad ning linnas sees na'dalavahetuseti midagi erilist teha ei ole. Ilma autota on siin jubeigav. Aga 6nneks on meil a'a'rmiselt ku'lalislahke Travis, kes tahab meile k6iki turismiatraktsioone na'idata ning on n6us meid ringi s6idutama. Kodus l6bustab ta meid oma suurepa'rase kokakunstiga ja kui me Kerliga arvasime varem, et oskame ha'sti su'u'a teha, siis nu'u'd oleme meelt muutnud. Pa'ris piinlik, v6i mis :D !? Muidu ta'na on meie kord kokkama hakata, kiirnuudlid vist ei la'he arvesse...

Peangi nu'u'd ennast korda seadma, et miskit p6nevat teha. Rannailma ta'na pole, seega s6idame ilmselt naaberlinnaga tutvuma.

Elu Bäkkpäkkeris!

Inne Town – esimene bp MR-s!

Kieran on üks igavene libekas. Mul läheb juba teda nähes süda pahaks. Muide, Kieran on InneTowni bäkkpäkersi manager või nagu ta end meile tutvustas, siis omanik. Ta on selline meeter seitsekümmend pikk, „tugeva“ kehehitusega vilistav jobukakk. Kui me Margaret Riverisse tulime, siis ta lubas meile palju tööd ja kõike, tegelikkus oli see, et ostsisime ise. Ta käib ja asjatab vahetpidamata ringi. Astub tuppa just siis kui ise tahab, koputamata muidugi, ei luba oma tekke ega magamiskotte kasutada, kaks sõna „bed bug’s“ Muidu on ta tore mees, kahe kassi ja hiidnaise Heleniga, kui sa temaga hästi läbi saad, siis saad sa soodsamat hinda..

Lisaks Kieranile on siin veel palju huvitavat. Näiteks inimesed. Meie toanaabrid on olnud Austraalia tsikk, kes on ülbe nagu emu (aga tegelikult väga tore türduk, nagu välja tuleb), eestlane Argo, kes sebib seda emu ja nad limavad nagu 24/7, absoluutselt mingit taktitunnet ei ole, üks öö oli siin mingi Melbourni narkomaan, lõhkus ühe peegli ära, et midagi ninna endale tõmmata, ühel öösel olid paarike from Switzerland, eile öösel oli somekind of prantsuse kutt, kes norises. Äkki kõik prantslased norisevad? :) Ükspäev tuli tuppa jorr from USA, no tõesti, ta on sama lodev nagu tarretis. Selline heleda habeme ja pikkade juustega tarretis. Siis on meil siin noorsad, üks sakslane või hollandlane, polegi aru saanud, näeb välja nagu Contra, see eesti kirjanik. Ta on tore. :) siis on sakslane Sören, kes imetleb, et me kogu aeg süüa teeme, sest tema sööb ainult kiirnuudleid ja purgi-toitu. PS! Ta kinkis mulle sünnipäevaks ühe ilusa lille, mida nad Saksamaal kutsuvad „king flower“ks. Siis on meil siin üks Darren, ma ei tea, kust ta pärilt on, aga ta on alati väga tore, naeratab ja värki, ta näeb välja nagu mingi ninjakilpkonn, aga ümaram. Üks kena iiri naine Tina oli ka, aga ma pole teda näinud, äkki läks ära. Sakslane Jonas on ka, talle on keegi eesti keelt õpetanud, ta ütleb „Tere hommikust“, „sa meeldid mulle“ ja „palun üks õlu“. Päris naljakas. Ahjaa... üks eestlane on siin veel, Ahto, ta on selline pisut omaetteolija, ta on rääkinud meile palju huvitavat, tööst ja austraalia-elust.

InneTownist veel nii palju, et alati peab enda järgi tule ära kustutama, nt kui Karen ükskord dušši all oli, siis keegi kustutas tule ära. WCs haiseb nagu 90date alguses kappi pandud koi-tõrjuja-tablett. Meie tuba on samasugune nagu veneaegne sõjaväe kasarmu. Kümme ruutmeetrit - kuus voodikohta. Ja kuna Joel oli nii džentelmenlik, et võttis ise ainukese vaba voodi, siis pidin mina üleval magama, kuigi ta teadas, kui räigelt ma üleval magamist vihkan. Lisaks sellele kukkusin ma peaaegu voodist alla, kui sealt alla ronima hakkasin, sest oh imet, redeleid ju polnud. See ei lähe arvesse, et ma veits veinine olin:)

Ja ikkagi need kassid... need siblivad igal pool ringi... isegi köögis, kui me süüa teeme...pfff! Terrass on nagu vabaõhu-kelder, sinna on kogunenud parasjagu träni, ok, lauad-toolid ja grill on muidugi olemas, nagu igal Austraalia terrassil, aga noh, palju muudki, mis seal olema ei peaks. Kogu jutu lõpetuseks võiks öelda, et InneTown Backpacker on üks igavene urgas.

Muide, me kolisime 5dal novembril, mu sünnipäeval, Margaret River Lodge’sse. Seal on hullult kena, iga tuba on nagu väike majake. Aed on suur ja armas, meenutab mulle minu ristivanemate aeda.

K6ik kohad asiaate t2is.

Kas keegi teab, kui suur kogus on üks persetäis? Vastan ise: see on täpselt selline kogus pilusid, kui palju oli neid täna viinamarjaistanduses tööd tegemas. Jah, oleme nüüd esimese päeva täiesti ametlikult tööl ära käinud ja seda terve persetäie hiinlaste-japside-korealaste-taiwanlaste ja muude sellistega :D Ei jõudnudki neid kokku lugeda. Neid on kõik kohad täis, täitsa imelik lausa.

Töö saamisega oli väga lihtne. Linnas on kaks tööagentuuri, mis otsib farmidesse hooajaliste tööde tarvis inimesi. Esimeses meile korraga väga lootust ei antud, teises visati kohe lepingud ette ja sooviti, et me esmaspäevast e. 2. nov alustaks. Hiljem saime veel kaks kõne esimeset agentuurist, aga vabandasin viisakalt, sest meil oli töö juba olemas. Kirjutasime igale poole alla ilma, et me teaks, mis meid tegelikult ees ootab.

Esimene tööpäev möödus suuremate üllatusteta. Võibolla hämmastas vaid see, kui palju aega, raha ja hoolt kulutatakse ühe viinamarjataime peale, et vilju saada. Nägin kahel korral ka ämblikku, kelle hammustus võib olla täiskasvanud inimese jaoks surmav. Inglise keeles redback. Ka jutud madudest meie tiimijuhi Jules'i suust olid pisut hirmuäratavad. Tema jaoks tundus uskumatu, et meil Eestis on vaid üks mürgine madu. Väsimus seljas ja jalgades ei tulnud samuti üllatusena, sest teadsime kõik, et töö on füüsiliselt raske. Ootan hirmuga järgnevate päevade lihasvalu. Täna on hea magama minna teadmisega, et pole lihtsalt niisama passinud. Mittemidagi tegemine (meie kõikide eelnevate päevade põhitegevus) on ikka kuradima raske.

Samas on meil mõned üksikud põnevamad seigad ka möödas. Farmer Anthony, kellega me teel MR'sse kohtusime, viis meid laupäeval randa surfivõistlusi vaatama. Ilm oli väga tuuline, aga vaatepilt mitmemeertiste vahuste lainete ja kauni liivarannaga India ookeanile oli vägagi nauditav. Hiljem läks meie väikese pere meespool ehk Joel Anthony ning teiste meestega esimest korda golfi mängima. Aga seda, kuidas tal seal läks, saame loodetavasti peagi kugeda tema postitustest :D

Margaret Riveris on praegu meie viies öö. Praegune hostel meid ei rahulda, seega käisime esimese paari päevaga kõik linna majutuskohad läbi ning leidsime endale sobiva. Linna keskusest asub see küll väljaspool, kuid autoga (mida meil veel pole) poleks vahet.

Praeguseks lõpetan, sest homne äratus on 5:35, et jõuaks õigeks ajaks tööle.