teisipäev, 19. jaanuar 2010

Veinikeldrid ja (kodu)loomad.

Olen nyyd oma toa ja omaette voodiga 2ra harjunud, voodi sain yhest garaazimyygist suurte kutsikasilmade ja 50 taala eest. Muidu jagasime tuba, voodit ja isegi tekki Kerliga. Aga polnud probleemi, olime t2iesti harjunud. Sai ju enne reisi algust soojendust tehtud, kui Kerli augusti l6pus minu juurde kolis. Rent eelmises majas oli naeruv22rselt madal, vaid 80 dollarit n2dalas ja me teadsime, et tegelikult polnud see 6iglane ning vaid hetke emotsioonide ajel 6eldud hind. Seega, et Travis meiega elamise eest peale ei peaks maksma, siis peame nyyd eraldi toa ja suurema aia eest v2lja k2ima 145 dollarit n2dalas. K6ik muu on enam-v2hem sama. Ahjaa... suurim draama on n6udepesumasina puudumine. See oli ka p6hjus, miks Trav oleks peaaegu uut maja hakanud otsima :D.
Juuresolev pilt on meie soolaleivapeost paar n2dalat tagasi. (Inimesed vasakult: Simon aka Steven Segal, Kerli, Travis, John ja James)

Nagu n2ha oleme ka interneti m22ramata ajaks tagasi saanud. Kasutame Caroli netipulka ega tea, millal ta selle 2ra v6tab, seega ei saa v6imalust kasutamata j2tta.
Viimased peaaegu 2 n2dalat on meil travisevabad olnud. Ta v6ttis mingiks ajaks puhkuse ja s6itis koos s6prdega u 2500 km Perthist sisemaale mingile suurele festivalile. Yhele tema s6pradest (33 a.) v6is see pidu j22da viimaseks, kuna ta sai just teada, et keemiaravi tema ajukasvajale ei m6junud. Viimase variandina leiti Hiinast yks alternatiivmeditsiini haigla, kus ravitakse v2hihaigeid. See oleks maksma l2inud u 60 000 dollarit (praeguse kursiga yle 600 000 krooni), aga l2bi juhuse tuli v2lja, et tegemist oli petuskeemiga ja seda haiglat pole tegelikult olemaski. 6nneks leiti ka tegelikult eksisteeriv haigla. Vajaminev raha v6i v2hemalt osa sellest kogutakse korjandusega, mis on siin v2ga populaarne. L2hedased inimesed korraldavad paari b2ndiga v2ikese heategevusyrituse, kuhu kutsutakse k6ik s6brad ja tuttavad. Annab see, kellel on anda ja yldjuhul saadakse kokku v2ga soliidne rahasumma.


Pisut ekstreemsusi ka! Enda teada oleme Kerliga ysna korralikud ja puhtust armastavad tytarlapsed. Hakkasime meie siis yksp2ev koristama ja enn2e imet, vaiba alla olid juba vaglad tulnud. Pool66kides saime need koristatud. Meie keskmisest hullemat k2rbseolukorda seletas see, et Travis liigutas nurgas oma t66tunkesid, mille alt tuli v2lja umbes miljon k2rbsevastse kesta. v2kk.... Ja hoolimata sellest, et meil on majas kass Simba, kolab meie elutoa nurkades yks hiir, keda Kerli kutsub James'iks.

Sel ajal kui Trav 2ra oli, hoidsid tema s6brad meil silma peal :D Yhel p2eval k2is Simon (n2eb v2lja nagu Steven Segal) meile syya tegemas ja eelmisel esmasp2eval kutsus James (mitte hiir) meid kylla. James tegi meile k2nguru pajarooga. Mmm... nyyd on aga Trav tagasi; hakkasimegi tema h6rgutistest juba puudust tundma.

Kuna meil internetti vahepeal polnud, pidime endale mingit muud tegevust leidma. Meie veiniriiul on t2itunud erinevate kohalike tootjate veinidega, sest veinikeldrites degusteerimas k2ies oleks ju tobe mitte midagi ostmata minema jalutada. Kylastasime ka farmiloomade loomaparki, millest me peaaegu iga p2ev t66l k2ies m66da s6idame. Kuna peaaegu k6iki loomi oli v6imalik k2est s66ta v6i v2iksemaid ka sylle v6tta, siis oli see omaette p6nev elamus.

Hakkame vaikselt ka siit Margaret Riverist lahkumise peale m6tlema, on ju vaid pisut yle kuu j22nud. Hoiame autode suhtes silmad lahti, sest reisimiseks paistab see praegu parim variant olevat. Kui me m2rtsi l6pus Taist tagasi j6uame, siis p6rutame otse idarannikule. Perthist Melbourne'i on u. 3420 km e v2hemalt kolm p2eva s6itu m66da Austraalia l6naranniku surmigavaid teid. Enne kui me Taimaa lumivalgetele liivarandadele siinsest puhkusest puhkama s6idame, pean kindlasti kasv6i yhel surfikursusel end proovile panema, kuigi... ilmselt ei suuda ma surfilauale pystigi saada. :D

Uute lugudeni! Ahjaa, head Tartu rahu aastap2eva, kallid kaasmaalased!

esmaspäev, 18. jaanuar 2010

...kui 6ues liiga kuum on, siis tuleb kindlalt 6ues olla...

...ehk viimastel p2evadel on kraadiklaas n2idanud yle 30 kraadi. Mis iseenesest polegi nii paha, hea ja soe, eksju... aga kui sa voolad nagu mahlakask peale seda, kui oled toauksest autoni k6ndinud, siis see ikka nii hea ei ole. 6nneks on siin k6ikides kodudes ja meie autos konditsioneer, ei sula p2ris 2ra. Mis meil siis p6nevat toimunud on. T2na olen esimest 66d yksinda oma toas, p2ris p6nev on..haha.... Karen sai endale l6puks teki ja padjad, seega saab ta p2ris oma toas elada. Ja mina omas, mis muide, on roosa... ma olen nii rahul. seinalt vaatavad vastu Hugo, m6ned Meritid-Kertud, paar Kyltsi-Karlat ja veel palju pilte, mis ma kohvrist leidsin. Travis ytles, et mu tuba on The Gay Room. :)
Tegelikult tahtsin ma hoopis eilsest bbqst r22kida. Meil oli housewarming/soolaleiva pidu. Kohale vedasid (eelpoolmaintud kuumus) end meie itaallased Andrea ja Sylvia ja meie eestlane Liina, kellest meil enne aastavahetust aimugi polnud ja m6ned Travise s6brad. Me oleme nagu ilmaimed siin, k6ik r22givad meist, k6ik tahavad meiega tutvuda, Have you met estonian girls? ja hakkab j2lle phta. uued n2od, halvasti meelespysivad nimed ja palju nalja. Ja eile oli tore... s66gid-joogid, muide, me Kareniga tegime kypsisetorti, mis oli hullem hitt siin, jeeeiiii, seltskond ja mitte nii kuuma 66 t2hed. Me n2gime eile yht korralikku taevast, aga see polnud meie taevas. See oli teistpidi ja P6hjanaela ei kusagil. Aga see-eest oli skorpion taevas ja muud v2rki ka. Paar kohalikku t2hetarka n2itasid meile t2hti, kus on Mars ja Veenus, muide neid oligi p2riselt n2ha ja mingid t2htkujud ja Linnutee. Me Kareniga arvasime, et see t2htede n2itamine on p2ris hea pick-up-line! Aga kahjuks meile kylmadele p6hjamaalastele ei m6junud ja kes vara alustab, see l2heb juba kell 22.00 voodisse. Ja printsessid vajusid unne. haha...
Seda ka, et Joelil oli t2na esimene t66p2ev, aga me ei tea temast midagi, sest ta elab kuskil pommiaugus ja tal pole levi. Ilmselt tuleb sealt tagasi pikkade juuste habetunud n2o, aborigeeni maalingutega ja tantsib ymber l6kke.
Ja seda ka, et kui Karen eelmises postituses ytles, et kui ma viitsin, siis r22gin oma tattoost, aga ma m6tlesin, et mis ma ikka... Tal on kyll oma lugu, aga see lugu on veel v2ike. Minu jaoks kyll suur. Minu tattoo on minu isale, kuid seal sees on ka m6ned teised, seal sees on palju Karenit ja natuke Travist ja Austraaliat ja veel m6ned persoonid, kes peaksid mul silma peal hoidma. Ja ma tean, et nad teevad seda. Ja ylej22nude jaoks on see lihtsalt "one hell of a sexy tattoo". Ja las ta ollagi.
...ja kui kell on liiga palju, tuleb magama minna....
tsaupakaa!

reede, 15. jaanuar 2010

Kahe mehe eest v2ljas

Kolimisaktsioon on m66das ja uues kodus oleme juba kolm 66d maganud. Alustasime kolimisega n2dala alguses, pakkisime k66gi, raamatud ja muud vidinad sel ajal kui Trav mingi k6huviirusega kaks p2eva voodihaige oli. Meie enda asjadega oli lihtne: seitse asja kohvirsse ja saigi kolitud. Suutsime isegi m66bli ilma k6rvaliste abiv2gedeta 2ra kolida, olime Kerliga kahe mehe eest v2ljas. Tagaj2rgesid on nyyd tunda, kolimise l6puks olid k2ed nagu lambasabad :D ja lihasvalu hakkab alles nyyd vaikselt j2rgi andma.

Kui enne elasime peaaegu kesklinnas, siis nyyd pisut eemal armsate majadega vaikses linnaosas. Yldiselt on vahemaad siin nii lyhikesed, et eriti vahet pole, liikleme nagunii ju autoga (mikrobussiga t2psemalt). Peame lihtsalt paar minutit rohkem aega varuma, et kusagile j6uda.

Ja nyyd p6hilisest! Joel ostis endale teisip2eval auto, 85nda aasta Mazda... hahaa, kaks aastat vanem kui mina. Neljap2eval s6itis ta oma "uue" neljarattalise s6braga Perthi ja t2na (Reedel) sealt veel pistu p6hjapoole Gingin'isse. Kui k6ik h2sti l2heb, siis on tal t66d u kuueks n2dalaks ja seda v2hemalt 12h p2evas. Tegemist on vist viinamarjade mehaanilise koristamisega ja seda tuleb 66siti teha, et magusamaid marju saada. Veiniviinamarjade suhkrusisaldus muutub p2eva jooksul vastavalt temperatuurile ja mida kylmem on, seda rohkem suhkrut nad sisaldavad.

Teine (aga mitte v2hem t2htsam) uudis on see, et Kerli lasi endale l6puks tattoo 2ra teha, mida ta on juba pikka aega igatsenud. Tema parema jala pahkluu sisekyljel ilutseb nyyd lause: "Keep your eyes on me!". Kui Kerli viitsib, siis ta kirjutab ise sellest pisut pikemalt, kes, millal, kus ja kuidas.

R22kides veel pisut viinamarjadest ja veinidest... Siinne veinipiirkond, Margaret River ja selle ymbrus, on t2is erinevaid viinamarjaistandusi ja kokku on siin 120 erinevat veinitootjat ja 108 kohta, kus veini degusteerimas k2ia. Tundub palju, eks... siiski ei ulatu siinsete istanduste kogupindala kymne Austraalia suurima istanduse hulka. Kuna veinikeldrite toodang on nii v2ike (vaid 3% kogu riigi veinitoodangust), siis siinseid veine v2ga palju v2ljapoole Austraaliat ei ekspordita. Eestis saadaolevad Austraalia veinid on valmistatud enamjaolt idaranniku istandustest p2rit viinamarjadest. Siiski on kohalikud tootjad v2gagi hinnatud ja u 20% Aussi kvaliteetveinidest on toodetud just siin edelanurgas.

Homme on minu kord sisse magada, mis t2hendab, et hommikul t66le minema ei pea. Ja paistab, et ka maju pole homme koristada, seega l6hnab kangesti mu esimese t2iesti vaba p2eva j2rele kahe kuu jooksul. Hommikul k2in yhel garaasimyygil, et enda tuppa ka voodi saada ja p2rast seda peab miskit p6nevat v2lja m6tlema, et j2lle millestki kirjutada oleks.

Seniks tsaupakaaa! Olge tublid!

laupäev, 9. jaanuar 2010

Ilma pealkirjata postitus

Luban end pidevalt käsile võtta, et kirjutan rohkem. Aeg on aga näidanud, et vaid korra nädalas juhtub meil midagi märkimisväärset. Tegelikult juhtub vaid siis, kui ise midagi ette võtame. Loogiline ju!

Keskmisest igavam aastavahetus on möödas. Uue aasta lubadus oli vägagi reaalne: lubasin endale, et ei anna ühtegi lubadust, nagunii ei suuda neist kinni pidada. haha :D Saledaks ei hakka, olen niigi kaunis nagu Willendorfi Veenus. Kool on lõpetatud, alkoholi- ega tubakaprobleemi ei ole, seega polegi midagi lubada ju.

Reedel oli meil vaba päev (peaaegu). Pakkisime Kerliga oma rannakoti ja istusime autosse, et otsida üles Meelup'i rand Dunsborough's, mis on siit u 50km kaugusel. Tegelikult kujunes meie päevast üks korralik turistikas. Teel randa astusime läbi roomajate pargist. Paarikümne siin ja mujal Austraalias elutseva mao kõrval nägime veel sisalikke ja veidraid konnasid (kilbiga ja ilma). Minu õnneks, Kerli õnnetuseks, toodi välja ka üks kolmeaastane püütoniproua (Carpet Python), kellega lubati kõigil loomapargi külastajatel lahkelt poseerida. Ma ei saanud ju võimalust kasutamata jätta, võtsin ennast kokku ja sain oma paar kesise kvaliteediga pilti tehtud. Kerli närv ei pidanud vastu ja ta oleks äärepealt minema põgenenud, kui talle ussikest kraeks pakuti. Igatahes oli see kindlasti üks vingemaid elamusi minu siinoleku aja jooksul.

Dunsborough rand, kuhu lõpuks jõudsime, oli kauneim rand, mida me siin edelanurgas näinud oleme. Rentisime ka kajaki, millega saime pisikeses lahesopi türkiisinisel kristallselgel veel pisut ringi aerutada. Hiljem sõime linnas oma kõhud täis ja sõitsime tagasi koju.

Õhtuks oli meie nahk rannas peesitamisest punaseks tõmbunud. Pole veel harjunud, et päike nii hästi peale hakkab. Pealegi määrivad kohalikud endale vähemalt 30+ faktoriga kreemi igal sammul peale, mistõtõttu nad ka kergelt sinaka varjundiga on :D. Põletusest hoolimata otsustasime õhtu pubis lõpetada. Oli see siis päikesepõletus või midagi muud, aga sel õhtul olime keskmisest populaarsemad. Päris mitmel korral tuldi juurde ja küsiti, et kust me pärit oleme. Kõige rohkem on pakutud, et oleme inglased või iirlased, ühe korra ka soomlased. Vähemalt näeme Eurooplaste moodi välja :D. Eestlane olla on tegelikult juberaske! Esialgu seletasime suure innuga, kus Eesti asub, nüüd oleks juba lihtsam end soomlaseks, rootslaseks või venelaseks pidada.

Laupäeval bronnisime ära piletid Taimaale. 10. märtsil lendame kaheks nädalaks Phuketisse, Bangkokki ja Pattayasse. Ahjaa, tervelt ühe päeva oleme ka Singapuris. Vähemalt on mida oodata. Jippikajeee!!!
Tsaupakaaa!