Me tahtsime ainult Mäkki minna....

Meie viimane õhtu Phuketis kujunes päris imelikuks. Õhtu algus oli hea, tegime veel viimased shopingud, Karen viis Kasparile mõned asjad, mis Kapa Eestisse kaasa viib. Mina olin samal ajal dušši all. Kui Karen ja Kapa meie hotellituppa jõudsid, oli kell juba peaaegu kümme õhtul. Karen tegi ka end korda ja me läksime tiitudesse aka ladyboydesse.

Need on sellised poisid, kes näevad välja nagu tüdrukud ja enamuselt ongi. Neil on väga ilusad kehad, rinnad ja paljudel on isegi vagiinad olemas. Mõne tüdruku näojooned on nii naiselikud, et ei oskaks ealeski arvata, et nad poistena sündisid. Vahet saab ainult selle järgi teha, et nad meigivad end enamasti üle ja neil on mehelikult laiad õlad. Ja nüüd suur uudis – nad lähevad kõigile meestele vägagi peale. Ja need neiukesed elavad väga hästi, majanduslikult ma mõtlen. Siililegi selge, et nende hea elu tagamaad ulatuvad nii mõnegi valge euroopa mehe taskusse. Meie nautisime lihtsalt nende ilu, tantsuoskust ja stiili. Kasparil oli natuke valus seal olla, nad on ju nii ilusad!

Peale ladyboyde showd läksime Tiger clubi. Ma olin kuulnud, et seal sees on päris elus tiiger ja muidugi tahtsin teda näha, aga keda ei olnud, oli tiiger. (Esimene pettumus sel õhtul) Jeei, järgmine ööklubi, kuhu peab treppimööda ronima. Kojuminek võib ohtlikuks osutuda. Haha. Klubis läks nii, et tegime mõned joogid ja siis hargnesime. Ahjaa, enne hargnemist tantsisime posti küljes, no on ikka suur tähelepanu vajadus, jeesu kristu.

Aga peale hargnemist siis... Kapale hakkasid kohalikud vidinad ligi ajama, ikkagi blond valge mees. Tegelikult piisab siin üldse ainult sellest, et sa valge oleksid. Karen leidis mingi Saudi-Araabia kuti ja mina jäin silma ühele mustanahalisele noorsandile. Nii me siis tantsisime seal klubis ja ma mingil hetkel otsustasin minna vaatama, et kuidas Karenil läheb. [Vahemärkusena ütlen, et Austraalias on minu trükivabadus pisut piiratud.] Tal läks muidugi hästi. Ta oli leidnud endale lisaks Araabia kutile ka ühe Araabia tüdruku, hästi nunnu tüdruk on. Araabiast olid nad pärit, aga elasid juba pikemat aega Pariisis. Ja siis rabas mind nende sõber kuskilt udmurdimaalt (udmurt-tõmmu nahaga inimene, tavaliselt meessoost, kuskilt lõuna-euroopast, lõuna-ameerikast, aafrikast või lähis-idast. Kareni ja Kerli tõlge), Kuveidist, kui täpsem olla. Esimese hooga ma mõtlesin, nii raudselt jälle mingi itaallane, selline imal ja arvab, et tema ongi maailma kõige ilusam mees. Aga ei olnud, lihtsalt imal oli. Ma tahtsin öökida, kui ta hammastega oma alahuult kiskus, arvates, et jube seksikas on. Haha. No tõesti! Ja muidu, mul polegi nii kaua nii ilusaid silmi olnud. Hahaa... mingi aeg oli klubist lahkumise aeg, nad pidid meid hotelli viima ja siis me jalutasime autoni ja see härra arvas, et mult võib käest kinni võtta, no tule taevas appi. Ma olin minestuse äärel. Nii... muud ei jäänud üle, tuli valetama hakata. Ehk. „ma pole kindel, et mu poiss sellele hästi vaatab, kui ma siin kellegagi niimoodi jalutan.“ Jne. Härra vaatas mind sellise näoga, nagu ma oleks talle just noa selga löönud. Kui me olime meie hotellist mööda sõitnud, sain ma aru, et me vist lähme siis nende hotelli. Ja nii oligi. Õnneks oli seal kena rõdu, kus istuda. Ja seda ma tegingi. Lihtsalt istusin. Araabia keelest ma hästi aru ei saa ja viinakokteil tehti mulle nii kange, et ma oleksin pigem nõus olnud pudeli tekiilat ära jooma.

Meie lennuk läks 5 tunni pärast ja Karen arvas, et on mõtekam üleval püsida. Mina saan edukalt lennukis magada, tema mitte... niisiis... olime kuskil rõdul, inimestega, keda me väga ei teadnud ja udmurdiga, kes mind lihtsalt öökima ajas, aga...kuidas seda kõike nimetataksegi? Sõprus?

Lõpuks sai Karr ka aru, et see pole meile õige koht ja me palusime end oma hotelli viia. Mu noormees oli nii solvunud, nagu 13aastane vidin, keda vanemad reede õhtul koolidiskole ei luba, vaatas niimoodi altkulmu. Hahah...nii hull ikka ei saa mu viimane õhtu Tais olla!?

Hotelli jõudes tahtsin ma hirmsasti süüa, läksime pakkisime asjad kõik kenasti kokku ja mõtlesime, et läheks MacDonaldsit külastama, miskit muud polnud isegi Tais hommikul kell 6 avatud. „Suured sõbrad“ tuk-tuki juhid küsisid 200 baati selle väikse sõidu eest, me mõtlesime, et no tere hommikust, enne käime jala. Aga nagu juba vanarahva tarkus ütleb – jala ei käi ja vett ei joo! Siis saime vaid teed ületada, kui keegi noormees kinni pidas ja ma ei pidanud paljuks küsida, kas ta meid Mäkki viitsib visata. Ja nii ilusaid tüdrukuid nagu meie, otse loomulikult. Sõitsime siis kolmekesi ühe väikse rolleriga gurmee-restorani. Mäkis hakkas see noormees, kelle üks vanem oli prantslane ja teine itaallane, järsku väga hullult Karenit armastama. Ta oleks ilmselt kuu ja tähedki alla toonud, et meie lennuaega muuta. Päris feil, kui kohtud oma „eluarmastusega“ paar tundi enne tema lennuaega. :D Mingi hetk ilmus tema prantslasest sõber restorani ja arvas, et ma olen ikka maailma kõige ilusam naine ja et me peaksime kohe suudlema hakkama, ma ise nii ei arvanud. Suudlemise koha pealt ainult. Kuna oma joobeastmele vastavalt ei suutnud ta isegi mu nime hääldada, olin ma kogu aja tema jaoks Charlie, tavalise Körly asemel. See oli päris naljakas. Kui Kareni noormees lootis, et Kareni südant saab võita kliššelike komplimentidega, siis minu prantsane arvas, et kõige õigem oleks mind Mäki parklas tagumikust hammustada. Milline mees, kas pole!? Mõned ehmatuskarjed hiljem sõitsime kenasti hotelli tagasi. Võtsime takso ja sõitsime lennujaama. Kaks feili ühel õhtul! Head aega Tai!

Veel Taimaast!

Phuketis seevastu on väga palju vene vanamehi, tavaliselt üsna nooruke kohalik tüdruk käevangus. See ajas esialgu lihtsalt öökima, lõpuks suutsin juba mööda vaadata. On ju seksturism peaaegu ainuke asi, mis Phuketi saarele paksude rahakottidega valgeid inimesi toob. Rääkides seksturismist, siis tegelikult on prostitutsioon Tais keelatud, aga võimud vaatavad sellest sujuvalt mööda. Kapa käest pisut tagamaid uurides (ta on Tais juba neljandat aastat) kõlas kõik pisut paremini ja lihtsamalt kui ma olen harjunud ette kujutama. Tavalised tüdrukud löövad ennast üles ja lähevad sõbrannadega välja tantsima, üldjuhul Bangla Roadile, mis on Patongi ranna „kultuurikeskuseks“ – tänav täis klubisid, pubisid, baare, kauplejaid ja ladyboy’sid (pildil). Kui mina lähen sinna tantsima, erinevaid kokteile limpsima ja lihtsalt lõbutsema, siis tai tüdrukud hoiavad valgete meeste suhtes silmad lahti ja on üldjuhul avatud pakkumistele. Bordelli kui sellist tegelikult ei eksisteerigi (keelatud ju!). Kaubaks läheb alles hommikul ja nagu igal pool tais, peab ka siis kauplema. Kui aga tüdrukule meeldid, siis tihti pole maksta vajagi. Muidugi on ka neid tüdrukuid ja ka vanemaid „daame“, kes tänavanurgal patrullides agressiivselt mööduvaid mehi krabavad.

Viimasel päeval oli ka meil roller kasutada, tegime sellega peaaegu tervele saarele ringi peale. Phuketil ühe mäe otsas asub Tai kõige suurem Buddha. Meie üllatuseks lehvis seal uhkelt ka üks sini-must-valge. Sealsamas kohtasime ühtesid eestlasi, tegime paar grupipiltigi Eesti lipu all. Eestlasi oli veelgi, kokku kohtasime üle 10 eestlase saarel lihtsalt ringi sõites. Ühtesid teadsin isegi nägupidi. Maasika püsikad ju :D.

Meie viimasest õhtust, mis kujunes üllatavalt lõbusaks, ja sellest, kui populaarsed on valged tüdrukud tais, räägib pikemalt Kerli.

Seikluseid Phuketist

J2tkan sealt, kust pooleli j2in...

Laup2eval rentisime motorolleri, et pisut Phuketi saarel ringi s6ita. Kylastasime ka teisi kauneid randu peale Patongi. Peab ka mainima, et ma pole mitte kunagi rolleriga s6itnud, ammugi veel v66ras kohas, vasakpoolse liiklusega ja keegi tagaistmel. Mu kylgedel on siiani Kerli verised kyynej2ljed. Aga ma olen kindel, et syydi polnud minu s6idustiil vaid Kerli on lihtsalt liiga n6rgan2rviline.

Pyhap2ev ja esmasp2ev olid mittemidagiytlevad. Raske on sellise palavusega olla yliaktiivne. Teisip2eva 6htul istusime bussile ja s6itsime pealinna Bangkokki. Ostsime bussijaamast bussipileti ja saime isegi nii lihtsa asja puhul pygada. Mitte kyll palju, aga ikkagi.

Bussis6it kestis u 11 tundi, seega veetsime oma 66 bussis ja hoidsime yhe 66 jagu hotelli arvelt kokku. Tagasiminnes kasutame sama trikki. Buss oli mugav, aga 11 tunni jooksul suudab ka k6ige mugavam buss tekitada kange kaela ja valusa selja.

Bangkok

Kohale j6udsime pisut liiga vara ja internetipunkt 66bimiskohtade otsimiseks polnud veel avatud. Kristo abiga saime mingite kohtade aadressid, aga need olid liiga kaugel kesklinnast. Ja Bangkok on SUUR (9,1 milj elanikku). Et bussijaamast linna saada, pidime v6tma takso ja nagu tavaliselt, saime ka nyyd pygada, see kord ikka normaalselt. Meie k2est kysiti 400 baati (kurss on 0.35), seega kroonides polegi midagi hullu, aga nende jaoks on see suur raha, kuna bensiini liiter maksab u 3 krooni liiter. P6hjuseks oli see, et linn on kaugel, mis oli ka t6si. Hinda 300 baadi peale kaubeldes naersid nad mu v2lja ja oleks peaaegu minema jalutanud. Nyyd tean v2hemalt nii palju, et selle otsa eest yle 150 baadi pole m6tet maksta.

Bangkokis on 2ge, palju boheemlastest seljakotireisijaid, ilus linn ja k6vasti odavam kui Phuket.

J2tkub...

P2ev Singapuris ja esmamuljed Taist

Kuna tegime vahepeatuse Singapuris ja lend Taisse l2ks alles j2rgmise p2eva 6htul, siis oli meil v6imalus singapuri loomaaias k2ia, mida peetakse parimaks loomaaiaks kogu maailmas. Ja p6hjusega. Enam kui 2500 looma 28ha-l pakkus tegevust v2hemalt 5 tunniks. Paljud loomad ilmutavad end vaid 66siti ning nende n2gemiseks peab 66safarile minema. Ringi liikusime metrooga, mis on 22rmiselt lihtsaks tehtud, nagu ilmselt igal pool.

Lennureis Taisse l2ks v2ga kiirelt, kohale j6udisme ysna hilja, vist 10 paiku 66sel. Esimese asjana saime juba enne passikontrolli tunda, kuidas siin iga asja eest raha kysitakse. Eesti kuulub nende riikide hulka, kelle kodanikud saavad viisa taodelda piiril. Selle eest maksime 1000 tai baati, mis on j2medalt u 400 krooni, ja kuna meil polnud endast pilti, mis on tehtud v2hem kui 6 kuud tagasi, siis pidime ka selle eest maksma 300 baati. Pildi tegemiseks pidin pisut kykitama, et auv22rt ametnik n2eks mu n2gu l2bi suhtlemiseks m6eldud paarikymne cm laiuse vahe. Ma ei suutnud oma naeru pidada ja pildile j2ingi poolkrampis n2oga, katsudes tagasi hoida naerupurset. Aga see paistis sobivat, sest kui mu silmad ei petnud, siis pani ta nagunii nii minu kui ka Kerli makstud raha oma taskusse. Viisatempel passis ja passikontrollist l2bitud, suundusime lennujaamast v2lja, selle aja jooksul katsus meid kinni pyyda u 20 taksojuhti. Meil polnud aga 6rna aimugi, kuhu me yldse s6ita tahame. Ahjaa... et riiki siseneda, pidi meil olemas olema kindel aadress. See k2is lihtsalt, sirvisime lennukis yhte reisiajakirja ja panime kirja k6ige nooblima hotelli Phuketi saarelt. Nii palju, kui me kuulnud oleme, pidi Patong beach yks kuumemaid kohti saarel olema, niisiis otsustasimegi sinna s6ita. Saime kohe mikrobussile, mis s6itis otse Patongi. Teepeal aga tehti peatus kuskil turismibyroos (jah, ikka veel avatud), kus poolkohustuslikult pidime 2ra bookima hotellitoa. 1500 baati yhe toa eest pidasime m6istikuks hinnaks, lootsime, et v2hemalt on f66ngi toas olemas. Buss viis k6ik reisijad soovitud hotellideni. Kohale j6udes oli meie yllatus suur, kui astusime pisikesse tuppa. Vannituba oli juber2pane ja vannikardingi vedeles nurgas. Saime normaalselt koorida aga 6nneks maksime vaid kahe 66 eest. Lahkumisp2eva hommikul helistati meie hotellituppa ja 6eldi, et just nyyd on neil meile sooduspakkumine 1100 baadi eest. Meil oli aga teises hotellis juba samav22rne aga puhtam tuba 2ra bronnitud ja seda 700 baadi eest. Pidime selleks v2ikse ettemakse tegema. Nyyd oleme 2 66d uues kohas 66binud, aga siiani pole keegi meie k2est raha juurde kysinud.

Esimesel 6htul olime nii v2sinud, et p2rast v2ikest jalutusk2iku randa otsustasime kohe magama minna. 12 tundi und j2rjest polnud mingi katsumus. M2rts ja aprill on siin k6ige palavamad kuud aastas, seega on soovitatav keskp2evasest p2ikesest hoiduda. Reede p2eval otsustasime varjuda massaashisalongi :D. Kerli tundis puudust pedikyyrist, mina lasin endale Tai massaashi teha. P2rast seda k2isime pisut ostlemas, sest riideid me eriti kaasa ei v6tnud. Mitte yhegi hilbu puhul ei maksnud me kysitud hinnast isegi poolt, vaid pisut rohkem kui kolmandiku. 6htul peat2nava poole liikudes tutvusime yhe egiptlasega, kes ytles, et Phuketist ei tasu mitte midagi osta, sest Bangkokiga v6rreldes on siin k6ik kallim.

Selle egiptlasega (nimeks Ahmed :D - oh yllatust!) tutvumine oli ka p2ris naljakas - kui me temast m66da k6ndisime, k6netas ta meid eesti keeles "Tere! Kuidas l2heb!". Hiljem tuli v2lja, et tal oli p2ris pikalt yks eesti tydruk. Samal 6htul viis ta meid kahte k6ige populaarsemasse 66klubisse: Hollywood ja Seduction ja 66sel veel tuk-tuk'iga (lahtine takso) hotelli tagasi.

Laup2ev ei m66dunud minu jaoks nii roosiliselt. Ilmselt olin miskit halba joonud v6i s66nud ja kella 3 paiku p2eval m6tlesin endale kiirabi kutsuda, kuna isegi lonks vett ei pysinud sees. 6htuks sai aga k6ik korda, isegi s66giisu tuli tagasi. Aga organism ei ole ikkagi nii palava ja niiske kliimaga harjunud, esimestel p2evadel olid jalad ja k2ed ja n2gu paistes. Ilmselt vedelikupeetus. Praegu on juba parem, aga ilmselt proovin ka siinse arstiabi 2ra.

Taimaa, siit me tuleme!

Servus j2lle! Yks kiire postitus enne kui Taimaale lendame.

Oleme nyyd tagasi tsivilisatsioonis. Mitte et Margaret seda ei olnud, aga vahepeal k2isime Jossil ja Raunol yhes ylipisikeses linnas Yorkis kylas. See on u pooleteise tunni tee kaugusel Perthist ida poole. Tegelikult s6itsime esmasp2eval juba Perthi 2ra, aga kolmap2evani tegevusetult passida tundus kuidagi veider. Otsustasimegi siis Yorki kasuks, mitte et seal rohkem teha oleks olnud. Kaks p2eva lihtsalt eksisteerisime. V2ga tore oli Jossi ja Rauntsi n2ha, aga mul on hea meel, et see l2bi sai :D

Ahjaa, meie transpordivahendiks on nyyd ysna heas korras olev 97a. Toyota Camry. Meie arvates saime peris noobli pilli, muidugi yletasime ka pisut eelarvet, aga pidasime seda autot igati 2300 dollari v22riliseks. Praegu pole veel pidanud kahetsema, sest l6ppkokkuv6tteks saime k6ik, mida tahtsime - automaat, konditsioneer, universaal ja mitte v2ga vana.

Margaretis pidasime viimase grillpeo laup2eval ja pyhap2eval k2isime veel yhe korra veinituuril. Panime meie s6bra James'i rooli, seega sain esimest korda veini maitsta ilma, et peaks m6tlema, et olen autoroolis. L6petasime tol 6htul Iiri tydrukutega pubis. Nad osutusid yle ootuste toredaks! Ytlesid isegi, et neil on kahju, et me lahkume.

Teel Margaretist Perthi k2isime kylas ka sellel farmeril Anthonyl, kellega 4 kuud tagasi kohtusime. See oli t2iesti omaette elamus, millest pean j2rgmine kord pikemalt kirjutama.

Lennuk v2ljub t2na kohaliku aja j2rgi 21.35, peatume p2evaks Singapuris ja siis Taisse. Loodan ka k6ige p6neva k6rval pisut aega leida, et endast vahepeal m2rku anda, sest ma pole kindel, et mu telefon Tais funktsioneerib.

Seniks tsaupakaa, j2rgmiste kirjutisteni!

Taimaa, siit me tuleme!

Eelmise postituse j2rg Perthi lennujaamast enne lendu.

Saabusime lennujaama pisut liiga vara, kuna Rauno pidi 6htul t66le minema ja tal lihtsalt polnud v6imalik meid hiljem 2ra tuua. Aga nagu varasemad kogemused on n2idanud, siis pigem vara, kui check-in'i viimasel minutil. Niisiis haaran v6imalusest ja kasutan siinset tasuta internetti.
 

Kuigi olime Kerliga m6lemad tydinud sellest v2ikelinna elust, oli siiski pisut kurb Margaretist lahkuda. Anthony kylastus tegi meil m6lemal tuju paremaks. Me oleks saanud kokku nagu vana s6braga, kuigi oleme teda vaid paar korda n2inud. P2rast v2ikest jutuajamist kohvikruusi taga viis ta meid maasturiga oma valduseid vaatama. 80ha suurusel maa-alal kasvatab ta sibulaid, porgandeid, kartuleid, lillkapsaid, viigimarju, oliive ja oma tarbeks viinamarju. Praegu oli t2ies hoos sibulate korjamine-puhastamine-pakendamine. Kuna ta ise pidi l6unaks hoidlasse minema sibulatega tegelema, siis oli meil ka hea v6imalus n2ha ja ka teha ehtsat farmit66d. K6igepealt praakisime suure masina taga k6ik ebasobiliku v2lja, siis pakendasime 20 kilostesse kottidesse ja ladusime need kotid suurele alusele. Lyhidalt - saime proovida seda, mida on tarvis teha 3 kuud, et rahuldataks avaldus teiseks working holiday viisaks. 6nneks pole ma plaaninudki j2rgmisel aastal tagasi tulla, raskeks l2heb siis, kui ma peaks meelt muutma.

Tegime natuke aega tagasi oma check-in'i 2ra ja peame hakkama v2rava poole liikuma, et istuda Singapuri lennule. Lend Taisse l2heb alles homme 6htul, mis annab meile v6imaluse Singapuri maailmakuulsat loomaaeda-linnuparki kylastada. Mis edasi tegema hakkame, seda veel ei tea.

Olge muhedad!